vanasõna

Estonian

Etymology

vana +‎ sõna

Pronunciation

  • IPA(key): /ˈvɑnɑˌsɤnɑ/, [ˈvɑnɑˌsɤnɑ]
  • Rhymes: -ɤnɑ
  • Hyphenation: va‧na‧sõ‧na

Noun

vanasõna (genitive vanasõna, partitive vanasõna)

  1. proverb

Declension

Declension of vanasõna (ÕS type 17u/sõna, no gradation)
singular plural
nominative vanasõna vanasõnad
accusative nom.
gen. vanasõna
genitive vanasõnade
partitive vanasõna vanasõnu
vanasõnasid
illative vanasõnna
vanasõnasse 		vanasõnadesse
vanasõnusse
inessive vanasõnas vanasõnades
vanasõnus
elative vanasõnast vanasõnadest
vanasõnust
allative vanasõnale vanasõnadele
vanasõnule
adessive vanasõnal vanasõnadel
vanasõnul
ablative vanasõnalt vanasõnadelt
vanasõnult
translative vanasõnaks vanasõnadeks
vanasõnuks
terminative vanasõnani vanasõnadeni
essive vanasõnana vanasõnadena
abessive vanasõnata vanasõnadeta
comitative vanasõnaga vanasõnadega
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.