tütäŕ

See also: tutar, tütär, and tütar

Võro

Etymology

From Proto-Finnic *tüt'är.

Noun

tütäŕ (genitive tütre, partitive tütärd)

  1. daughter

Inflection

Inflection of tütäŕ
singular plural
nominative tütäŕ tütreq
accusative tütre tütreq
genitive tütre tütride
tütärde
partitive tütärd tütrit
illative tütrehe tütrihe
tütärdehe
inessive tütren
tütrehn 		tütrin
tütärden
tütrihn
tütärdehn
elative tütrest tütrist
tütärdest
allative tütrele tütrile
tütärdele
adessive tütrel tütril
tütärdel
ablative tütrelt tütrilt
tütärdelt
translative tütres tütris
tütärdes
terminative tütreniq tütriniq
tütärdeniq
abessive tütreldäq tütrildäq
tütärdeldäq
comitative tütregäq tütridegäq
tütärdegäq
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.