saviatus

Latin

Etymology

Perfect active participle of sāvior.

Participle

sāviātus (feminine sāviāta, neuter sāviātum); first/second-declension participle

  1. having kissed

Declension

First/second-declension adjective.

singular plural
masculine feminine neuter masculine feminine neuter
nominative sāviātus sāviāta sāviātum sāviātī sāviātae sāviāta
genitive sāviātī sāviātae sāviātī sāviātōrum sāviātārum sāviātōrum
dative sāviātō sāviātae sāviātō sāviātīs
accusative sāviātum sāviātam sāviātum sāviātōs sāviātās sāviāta
ablative sāviātō sāviātā sāviātō sāviātīs
vocative sāviāte sāviāta sāviātum sāviātī sāviātae sāviāta