mandoliin

Estonian

Etymology

From French mandoline, from Italian mandolino, diminutive of mandola.

Pronunciation

  • IPA(key): /mɑnd̥oˈliːn/, [mɑnd̥oˈlʲiːn]
  • Rhymes: -iːn
  • Hyphenation: man‧do‧liin

Noun

mandoliin (genitive mandoliini, partitive mandoliini)

  1. (music) mandolin (a stringed instrument related to the lute, usually played with a plectrum)
    mandoliini mängimato play the mandolin
  2. mandolin (a kitchen tool for slicing vegetables)

Declension

Declension of mandoliin (ÕS type 22e/riik, length gradation)
singular plural
nominative mandoliin mandoliinid
accusative nom.
gen. mandoliini
genitive mandoliinide
partitive mandoliini mandoliine
mandoliinisid
illative mandoliini
mandoliinisse
mandoliinidesse
mandoliinesse
inessive mandoliinis mandoliinides
mandoliines
elative mandoliinist mandoliinidest
mandoliinest
allative mandoliinile mandoliinidele
mandoliinele
adessive mandoliinil mandoliinidel
mandoliinel
ablative mandoliinilt mandoliinidelt
mandoliinelt
translative mandoliiniks mandoliinideks
mandoliineks
terminative mandoliinini mandoliinideni
essive mandoliinina mandoliinidena
abessive mandoliinita mandoliinideta
comitative mandoliiniga mandoliinidega

Compounds

  • köögimandoliin
  • pikolomandoliin
  • mandoliinimäng
  • mandoliinimängija
  • mandoliiniorkester

References

  • mandoliin in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • mandoliin”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009