assellatus

Latin

Etymology

Perfect active participle of assellor.

Participle

assellātus (feminine assellāta, neuter assellātum); first/second-declension participle

  1. having defecated

Declension

First/second-declension adjective.

singular plural
masculine feminine neuter masculine feminine neuter
nominative assellātus assellāta assellātum assellātī assellātae assellāta
genitive assellātī assellātae assellātī assellātōrum assellātārum assellātōrum
dative assellātō assellātae assellātō assellātīs
accusative assellātum assellātam assellātum assellātōs assellātās assellāta
ablative assellātō assellātā assellātō assellātīs
vocative assellāte assellāta assellātum assellātī assellātae assellāta