紛糾

See also: 糾紛

Japanese

Kanji in this term
ふん
Grade: S
きゅう
Grade: S
on'yomi

Noun

(ふん)(きゅう) • (funkyū

  1. disruption

Verb

(ふん)(きゅう)する • (funkyū surusuru (stem (ふん)(きゅう) (funkyū shi), past (ふん)(きゅう)した (funkyū shita))

  1. to disrupt

Conjugation

Conjugation of "紛糾する" (See Appendix:Japanese verbs)
Katsuyōkei ("stem forms")
Mizenkei ("imperfective") 紛糾し ふんきゅうし funkyū shi
Ren’yōkei ("continuative") 紛糾し ふんきゅうし funkyū shi
Shūshikei ("terminal") 紛糾する ふんきゅうする funkyū suru
Rentaikei ("attributive") 紛糾する ふんきゅうする funkyū suru
Kateikei ("hypothetical") 紛糾すれ ふんきゅうすれ funkyū sure
Meireikei ("imperative") 紛糾せよ¹
紛糾しろ²
ふんきゅうせよ¹
ふんきゅうしろ²
funkyū seyo¹
funkyū shiro²
Key constructions
Passive 紛糾される ふんきゅうされる funkyū sareru
Causative 紛糾させる
紛糾さす
ふんきゅうさせる
ふんきゅうさす
funkyū saseru
funkyū sasu
Potential 紛糾できる ふんきゅうできる funkyū dekiru
Volitional 紛糾しよう ふんきゅうしよう funkyū shiyō
Negative 紛糾しない ふんきゅうしない funkyū shinai
Negative continuative 紛糾せず ふんきゅうせず funkyū sezu
Formal 紛糾します ふんきゅうします funkyū shimasu
Perfective 紛糾した ふんきゅうした funkyū shita
Conjunctive 紛糾して ふんきゅうして funkyū shite
Hypothetical conditional 紛糾すれば ふんきゅうすれば funkyū sureba

¹ Written imperative
² Spoken imperative

References