係争

Japanese

Kanji in this term
けい
Grade: 3
そう
Grade: 4
on'yomi
Alternative spelling
係爭 (kyūjitai)

Pronunciation

  • IPA(key): [ke̞ːso̞ː]

Noun

(けい)(そう) • (keisō

  1. contention; dispute

Verb

(けい)(そう)する • (keisō suruintransitive suru (stem (けい)(そう) (keisō shi), past (けい)(そう)した (keisō shita))

  1. contend; dispute

Conjugation

Conjugation of "係争する" (See Appendix:Japanese verbs)
Katsuyōkei ("stem forms")
Mizenkei ("imperfective") 係争し けいそうし keisō shi
Ren’yōkei ("continuative") 係争し けいそうし keisō shi
Shūshikei ("terminal") 係争する けいそうする keisō suru
Rentaikei ("attributive") 係争する けいそうする keisō suru
Kateikei ("hypothetical") 係争すれ けいそうすれ keisō sure
Meireikei ("imperative") 係争せよ¹
係争しろ²
けいそうせよ¹
けいそうしろ²
keisō seyo¹
keisō shiro²
Key constructions
Passive 係争される けいそうされる keisō sareru
Causative 係争させる
係争さす
けいそうさせる
けいそうさす
keisō saseru
keisō sasu
Potential 係争できる けいそうできる keisō dekiru
Volitional 係争しよう けいそうしよう keisō shiyō
Negative 係争しない けいそうしない keisō shinai
Negative continuative 係争せず けいそうせず keisō sezu
Formal 係争します けいそうします keisō shimasu
Perfective 係争した けいそうした keisō shita
Conjunctive 係争して けいそうして keisō shite
Hypothetical conditional 係争すれば けいそうすれば keisō sureba

¹ Written imperative
² Spoken imperative