ひしめく

Japanese

Alternative spelling
犇めく

Pronunciation

  • (Tokyo) しめ [hìshíméꜜkù] (Nakadaka – [3])[1]
  • IPA(key): [çiɕime̞kɯ̟]

Verb

ひしめく • (hishimekuひしめく (fisimeku)?godan (stem ひしめき (hishimeki), past ひしめいた (hishimeita))

  1. to crowd together; to throng

Conjugation

Conjugation of "ひしめく" (See Appendix:Japanese verbs)
Katsuyōkei ("stem forms")
Mizenkei ("imperfective") ひしめか hishimeka
Ren’yōkei ("continuative") ひしめき hishimeki
Shūshikei ("terminal") ひしめく hishimeku
Rentaikei ("attributive") ひしめく hishimeku
Kateikei ("hypothetical") ひしめけ hishimeke
Meireikei ("imperative") ひしめけ hishimeke
Key constructions
Passive ひしめかれる hishimekareru
Causative ひしめかせる
ひしめかす
hishimekaseru
hishimekasu
Potential ひしめける hishimekeru
Volitional ひしめこう hishimekō
Negative ひしめかない hishimekanai
Negative continuative ひしめかず hishimekazu
Formal ひしめきます hishimekimasu
Perfective ひしめいた hishimeita
Conjunctive ひしめいて hishimeite
Hypothetical conditional ひしめけば hishimekeba

References

  1. ^ Matsumura, Akira, editor (2006), 大辞林 [Daijirin] (in Japanese), Third edition, Tokyo: Sanseidō, →ISBN