かしきる

Japanese

Alternative spellings
貸し切る
貸切る (dated)

Etymology

From () (kashi, (れん)(よう)(けい) (ren'yōkei, stem or continuative form) of the verb () (kasu).) + () (kiru).

Pronunciation

  • (Tokyo) しき [kàshíkíꜜrù] (Nakadaka – [3])[1]
  • IPA(key): [ka̠ɕikʲiɾɯ̟]

Verb

かしきる • (kashikiruかしきる (kasikiru)?godan (stem かしきり (kashikiri), past かしきった (kashikitta))

  1. to reserve wholly for oneself or a single organization
    (しま)()()
    shima o kashikiru
    to reserve an entire island

Conjugation

Conjugation of "かしきる" (See Appendix:Japanese verbs)
Katsuyōkei ("stem forms")
Mizenkei ("imperfective") かしきら kashikira
Ren’yōkei ("continuative") かしきり kashikiri
Shūshikei ("terminal") かしきる kashikiru
Rentaikei ("attributive") かしきる kashikiru
Kateikei ("hypothetical") かしきれ kashikire
Meireikei ("imperative") かしきれ kashikire
Key constructions
Passive かしきられる kashikirareru
Causative かしきらせる
かしきらす
kashikiraseru
kashikirasu
Potential かしきれる kashikireru
Volitional かしきろう kashikirō
Negative かしきらない kashikiranai
Negative continuative かしきらず kashikirazu
Formal かしきります kashikirimasu
Perfective かしきった kashikitta
Conjunctive かしきって kashikitte
Hypothetical conditional かしきれば kashikireba

References

  1. ^ Matsumura, Akira, editor (2006), 大辞林 [Daijirin] (in Japanese), Third edition, Tokyo: Sanseidō, →ISBN