благодатьникъ
Old Church Slavonic
Etymology
благодать (blagodatĭ) + -ьникъ (-ĭnikŭ)
Noun
благодатьникъ • (blagodatĭnikŭ) m
Declension
| singular | dual | plural | |
|---|---|---|---|
| nominative | благодатьникъ blagodatĭnikŭ |
благодатьника blagodatĭnika |
благодатьници blagodatĭnici |
| genitive | благодатьника blagodatĭnika |
благодатьникоу blagodatĭniku |
благодатьникъ blagodatĭnikŭ |
| dative | благодатьникоу blagodatĭniku |
благодатьникома blagodatĭnikoma |
благодатьникомъ blagodatĭnikomŭ |
| accusative | благодатьникъ blagodatĭnikŭ |
благодатьника blagodatĭnika |
благодатьникꙑ blagodatĭniky |
| instrumental | благодатьникомъ blagodatĭnikomŭ |
благодатьникома blagodatĭnikoma |
благодатьникꙑ blagodatĭniky |
| locative | благодатьницѣ blagodatĭnicě |
благодатьникоу blagodatĭniku |
благодатьницѣхъ blagodatĭnicěxŭ |
| vocative | благодатьниче blagodatĭniče |
благодатьника blagodatĭnika |
благодатьници blagodatĭnici |