õõv

Estonian

Etymology

Coined ex nihilo by Johannes Aavik in 1930.

Noun

õõv (genitive õõva, partitive õõva)

  1. horror, terror
    Synonyms: hirm, jubedus, õud, õudus

Declension

Declension of õõv (ÕS type 22u/leib, length gradation)
singular plural
nominative õõv õõvad
accusative nom.
gen. õõva
genitive õõvade
partitive õõva õõvu
õõvasid
illative õõva
õõvasse 		õõvadesse
õõvusse
inessive õõvas õõvades
õõvus
elative õõvast õõvadest
õõvust
allative õõvale õõvadele
õõvule
adessive õõval õõvadel
õõvul
ablative õõvalt õõvadelt
õõvult
translative õõvaks õõvadeks
õõvuks
terminative õõvani õõvadeni
essive õõvana õõvadena
abessive õõvata õõvadeta
comitative õõvaga õõvadega

Further reading

  • õõv in Sõnaveeb (Eesti Keele Instituut)
  • “õõv”, in [EKSS] Eesti keele seletav sõnaraamat [Descriptive Dictionary of the Estonian Language] (in Estonian) (online version), Tallinn: Eesti Keele Sihtasutus (Estonian Language Foundation), 2009
This article is issued from Wiktionary. The text is available under Creative Commons Attribution-Share Alike 4.0 unless otherwise noted. Additional terms may apply for the media files.